Põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused on sätestatud PGS-is.
PGS annab võimaluse ka üldhariduskooli ja huvikooli koostegutsemiseks.
Huvikooli seadus ütleb aga, et huvikoolid tegutsevad noorsootöö valdkonnas.
Huvikoolide rahastamist peab seejuures korraldama kooli pidaja. Riik võib huvikoole toetada, kuid üldjuhul ta seda ei see ja siiani ta seda teinud pole.
See tähendab, et huvikoolid, mis on endmasti kohaliku omavalitsuse alluvuses, sõltuvad rahastamisel täielikult kohalikest omavalitsustest.
See omakorda tähendab aga, et ühes koolis töötav õpetaja võib saada PGS-i õppekava täites aine tunni eest ühte töötasu ja huvikooli õppekava täites ainetunni eest palju madalamat töötasu.
Suurtes koolides, kus õpetajaid on palju, saab juhtkond koormustega "nipitades" luua olukorra, kus õpetaja töötasu ei muutu ja on sama iga tunni eest.
Hoopis teine asi on aga eraldi koolidena tegutsevates huvikoolides. Kuigi tehakse sama vastutusrikkast tööd, on huvikooli õpetajate tasu enamus huvikoolides palju väiksem. Isegi kuni -40% võrreldes üldhariduskooliga.
Seejuures on huvikooli eralditegutsemine mõistlikum just maapiirkondades, kus on väikesed koolid ja igas koolis ei ole võimalik õpilasel talle sobivat huviala õpetada. Siis on võimalik, et õpilased käivadki piirkonnas tegutsevas huvikoolis oma huviala õppimas. Kindlasti rahustab see üldhariduskoole, kes ehk muidu peavad tundma hirmu, et kui õpilane hakkab käima teises koolis huvikoolis, siis äkki ühel hetkel ta läheb ka sinna tavakooli.
Huvikoolis on aga spetsialistid koondunud ja ressursid samuti, mistõttu on seal kindlasti ka õpetuse tase kõrgem, sest õpetajad on pühendunumad.
Kuidas on Teie piirkonnas huvikooli ja üldhariduskooli koostöö lahendatud? või milliseid plaane tulevikuks tehakse?
Andke sellest meile teada: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. või helistage +5271034
